Hz. Peyğämbär gözäl äxlaqı tamamlamaq üçün göndärilmişdir. Ona görä Onun här öyrätdiyi fäzilätdir.

İnsana häqiqi däyärini öyrätdi. İslamiyyät insanlar arasına qardaşlıq, sevgi, hörmät, fäzilät, bärabärlik, ädalät, yaxşılıq, doğruluq gätirdi.

İnsanların bir-biri ilä anlaşaraq sülh içindä yaşamaları, haqqına razı olub, kimsänin älindäkinä göz dikmämäläri nä gözäl şeydir. Häyat ancaq o zaman mä´nalılaşır vä gözälläşir.

Mähz bunu häyata keçirtmäk üçün, Hz. Peyğämbär insanlığa xeyir vä fäzilät nümunäsi olmuşdur. O, Äshabı ilä şirin-şirin söhbät edär, hätta zarafatlaşardı. Kiçikläri oxşayıb sevär, onları sevindirärdi. Varlı, yoxsul, kölä demäz, här käsin halını xäbär alar, könlünü alardı.

Heç kimin qälbini qırmazdı. Än känar mähällälärdän belä bir adam xästäländimi, gedib baş çäkär, halını xäbär alardı. Här käsä salam verär, qarşılaşdığı adamların älini sıxardı.

Här bir käsä şirin söz söyläyär, gülär üz göstärärdi. Heç bir zaman häddindän aşmağı sevmäzdi, tävazö sahibi idi. Bir gün birisi ziyarätinä gäldiyi zaman, hüzurunda titrämişdi. Ona:

Qardaşım, qorxma, män hökmdar deyiläm! Män Qureyşdän quru çöräk yeyän bir qadının oğluyam, -demişdi.

Sadä, ancaq tämiz geyinärdi. Tämizliyi sevärdi. "Tämizlik imandandır" deyä buyururdu. Pislikdän vä pis qoxulardan äsla xoşlanmazdı. Mäscidä tämiz gälmälärini äshabına (adamlarına) täbliğ edärdi.


Ailä häyatında çox qılıqlı (mehriban) idi. Evindä boş oturmazdı. Hz. Xädicä:

Ya Äbül-Qasım, yorulma, deyincä Ona:

Bu dünyada dörd şeydän zähläm gedir. Onlardan Allaha sığınıram: qorxaqlıq, xäsislik, tänbällik, bir dä märdimazarlıq, -deyärdi.

Onun xidmätindä olan Enes deyir ki: "on il yanında xid-mätindä oldum. Mänä bir däfä dä olsun: of, aman, dediyini eşitmädim." O, daima fäzilät nümunäsi olmuşdur.

Könlü insanlıq sevgisi ilä dolu idi. Än çox mehribançılığa möhtac olan yoxsullara, yetimlärä, uşaqlara çox märhämät gös-tärirdi. Bir gün bir uşağı oxşayarkän, bunu görän bir bädävi (köçäri äräb):

Siz kiçikläri çox sevirsiniz. Mänim on näväm vardır, bir dänäsini belä qucağıma alıb oxşamıram, deyincä Hz. Peyğäm-bär ona:

Sänin qälbindä märhämät yoxdursa, ona män nä edim? "Märhämät etmäyän, märhämät üzü görmäz" deyä buyurdu.

Onun mähäbbäti hüdudsuz idi. Heyvanlara qarşı belä, märhämätli davranmağı öyrätmişdir. Qapıda miyoldayan bir pişiyi dä äliylä içäri salmışdı. Xästälänmiş bir heyvanın müailcäsi ilä mäşğul olurdu. Susuz qalmış bir köpäyä ayaqqabısı ilä su götürüb verän bir adamın günahı da olsa, onu Cännätlä müjdälämişdi. Bir pişiyi ac buraxan qadının buna görä äzab çäkäcäyini bildirmişdi. Susuz qalmış bir ağacı sulayana savab yazıldığını xäbär vermişdir.

O, alämlärä rähmätdir.

"Rähmätenlil-alämindir Mustafa."








ÄSRİ SÄADÄTİN (SÄADÄT ÄSRİNİN) XRONOLOJİ CÄDVÄLİ

Miladi

571 (20 Aprel - 12 Räbiülävväl) Fähri Aläm (Dünyanın Fäxri) Peyğämbär Äfändimizin anadan olması.

"Doğdu ol saatte ol Sultanı Din

Nura qärq oldu semavatü zemin."

575 Beş il Sad qäbiläsindä süd anası Hälimänin yanında qaldıqdan sonra, Mäkkäyä ailäsinin yanına qayıtması.

577 Anası Äminä, xidmätçiläri Eymän ilä birlikdä Mädinäyä gedib, atasının mäzarını ziyarät etmäsi vä geriyä dönmäsi, Ebva kändindä anasının väfatı.

577 Babası Abdulmüttälibin Peyğämbär Äfändimizi himayäsinä alması.

579 Abdulmüttälibin väfatına görä ämisi Äbu Talibin himayäsindä qalması.

583 Ämisi Äbu Taliblä, ticarät karvanı ilä Suriyaya getmäsi vä Busrada Bahiränin bu uşağın gözlänilän Son Peyğämbär olacağını sezmäsi.

588 Ämisi Zübeyrlä Yämänä säyahäti.

591 Qureyşlä Qays arasında 4 il sürän Ficar härbindä bitäräf qalması vä Hılful-Fudul anlaşmasına qoşulması vä bununla iftihar buyurması.

595 Şama ikinci säyahäti, Meyserenin Peyğämbärimizä heyranlığı.

596 Hz. Xädicä ilä izdivacı.

606 Kä´bänin tä´mirindä Hacäri-Esvädi (Mü-qäddäs Daşı) yerinä qoyma väzifäsini Qureyşin Muhammedül-Emin dedikläri Pey-ğämbärimizä ifa etdirmäsi.

Miladi Bisäd

610 1 Hirada ilk Vähyin gälişi (Ramazan ayında). Än yaxınlarını İslama dä´vätä başlaması ilä Hz. Xädicä, Hz. Äli, Hz. Zeyd vä Hz. Äbu Bäkirin Müsälman olmaları.

613 3 Üç il gizli dä´vätdän sonra Safa täpäsinä çıxıb, açıq dä´vätä başlaması.

615 5 Bütpärästlärin hücumu qarşısında bä´zi Müsälmanların Häbäşistana ilk hicrätläri (gedişläri).

Bütpärästlärin fağır Müsälmanlara işgän-cälärini artırmaları, Müsälmanların Darul-Erkama sığınmaları.

616 6 Hz. Hämzä vä Ömärin Müsälman olmaları.

617 7 İkinci dästänin Häbäşistana hicräti.

Bütpärästlärin mühacirläri geri çağırmaq üçün Häbäş Hökmdarına müraciätläri, Hz. Cäfärin oxuduğu ayälärin tä´siri ilä bunun näticäsiz qalması, Qureyşin Haşim oğulları ilä münasibäti käsäräk, ona qarşı boykot e´lan etmäsi.

619 9 Qureyşin üç illik mühasiräni qaldırması.

İki böyük kädär: Hz. Xädicänin vä Äbu Talibin väfatları (Senetül-Hüzn).

620 10 Taifliläri İslama dä´vät üçün Taifä getmäsi, orada mä´ruz qaldığı çätinliklär, Me´racın baş vermäsi.

Birinci Akabe Biatı (and içilmäsi): Mädinäli 12 kişinin Müsälman olması.

621 12

Beğeniler: 0
Favoriler: 0
İzlenmeler: 450
favori
like
share